OLULINE TEADA
OLULINE TEADA

Loote kaasasündinud haigustest moodustavad suure osa kromosoomhaigused. Kõige sagedamini esineb 21. kromosoomi trisoomiat ehk Downi sündroomi. Downi sündroomiga inimene elab küll pika elu, kuid vajab pidevat abi. Sageduselt järgmised on kromosoomide 13. ja 18. trisoomiad, mille korral on laps raskelt haige ja tema eluiga võib jääda lühikeseks.

Kromosoomide arvu ja struktuuri muutuste peamine põhjus on vanemate sugurakkudes tekkinud viga. See tähendab, et isa sperm või ema munarakk ei sisalda õiget arvu kromosoome. Sellised vead võivad tekkida mitmete väliskeskkonna tegurite (sh röntgenkiirgus, ravimid, tarbekeemia ja alkohol) toimel. Looduses tuleb ette ka juhuslikke vigu ning kõik sugurakud ei olegi alati terved.

Riski suurus

Risk saada kromosoomhaigusega laps suureneb oluliselt ema vanusega. Kui näiteks 20-aastasel naisel on risk sünnitada Downi sündroomiga laps 1:2500, siis 37-aastasel on risk 1:100 ehk 1%. 40-aastasel naisel on risk juba 2% ning 45-aastasel 5% ja enam.

Vaatamata sellele sünnib enamus Downi sündroomiga lastest noortele emadele, kellel sõeluuringud ei ole haigust tuvastanud. Lisaks võib naisele saada saatuslikuks liigne enesekindlus ja otsus kromosoomuuringut mitte teostada. Argument “kõik mu kolm last on ju terved” ei pruugi neljanda puhul enam kehtida, sest naise vanus on tõusnud ja riskid suurenenud.

Downi sündroomiga lapse sündimise riski hinnang sõltuvalt ema vanusest. Andmed teadusartiklist.

Eesti praktika

Eestis kasutatakse tulevase lapse võimaliku kromosoomhaiguste riski väljaselgitamiseks kombineeritud sõeluuringut. Sõeluuring võimaldab leida sadade ja tuhandete naiste seast need, kellel on suure tõenäosusega haige loode ning kes vajab täpseid geeniuuringuid. Seda kompenseerib Eesti haigekassa. Kombineeritud sõeluuringus määratakse ema vereseerumis kindlate biomarkerite tase, uuritakse loodet ultraheli abil ning hinnatakse rasedusega seotud riskifaktoreid. Seda kõike tehakse kaudselt, loote elukeskkonda sekkumata. Seepärast on see tuntud kui mitteinvasiivne ehk lootele ohutu uuring.

Alates 1. jaanuarist 2020 kompenseerib haigekassa ka NIPT uuringud kõigile kõrgenenud riskiga patsientidele. Lisaks hüvitab haigekassa NIPT testi maksumuse eelmise lapse kromosoomhaiguse või täiendavaid uuringuid välistava terviseseisundi korral.

Tulevase ema vereproovil ja ultrahelil põhinevate sõeluuringutega saab teha kindlaks rasedad, kellel on oluliselt kõrgem risk sünnitada kromosoomhaigusega laps. Kõrge riskiga rasedatel on soovitatav teha ka kinnitav uuring ehk loote diagnostiline kromosoomuuring. See on kõige täpsem uuring, millega kaasneb invasiivne protseduur (amniotsentees, koorionbiopsia või kordotsentees) loote DNA kättesaamiseks. Invasiivse testiga jaoks võetakse loote DNA proov kas looteveest või platsentast. Invasiivse protseduuriga kaasneb kuni 1% suurune risk raseduse katkemiseks. Tõenäoliselt parima eestikeelse ülevaate sünnieelsest diagnostikast leiab meie koostööpartneri Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt.

NIPTIFY on kõige kaasaegsem kromosoomhaiguste sõeluuring, mis on ohutu ja usaldusväärne

 NIPTIFY tugevused

NIPTIFY on Eesti teadlaste loodud sünnieelne loote kromosoomanalüüsi meetod, mille arendamisel tehti koostööd Belgia Leuveni Ülikooli teadlastega. Belgia ja Holland olid esimesed riigid maailmas, kes hakkasid 2017. aastal riiklikult rahastama NIPT testi kõikidele lapseootel naistele. Seda ei tehtud mitte äriühinguna, vaid ülikooli laboris. NIPTIFY laborianalüüs on kohandatud hästi töötavatele standarditele ning andmeanalüüs põhineb NIPTmer tarkvaral, mis loodi Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (Tervise-TAK) ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös.

Eestis pakuvad NIPT teste mitmed ettevõtted, kes saadavad proovid testimiseks välismaa laboritesse. Seega liiguvad vereproovid ja enamus testi eest küsitavast summast välismaistele biotehnoloogiaettevõtetele. Tervise-TAK pakub aga Eestis, oma laboris teaduspõhist molekulaardiagnostikat. See võimaldab hoida ja arendada täppismeditsiini pädevust ning pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust Eesti enda laboris. Testimisest saadav tulu suunatakse edasisse teadus- ja arendustegevusse ning uute geenitestide loomisesse. Seega on igal NIPTIFY testi teinud inimesel võimalik anda oma teadlik panus Eesti teaduse ja biotehnoloogia arengusse.

NIPTIFY puudused

NIPTIFY on mõeldud loote enimlevinud kromosoomhaiguste tuvastamiseks, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. On oluline meeles pidada, et nii NIPTIFY kui ka kõik teised saadaolevad NIPT testid analüüsivad loote päritolu, kuid platsenta DNA-d. See tähendab, et NIPT leid platsenta rakuvaba DNA põhjal ei pruugi alati laieneda lootele endale. Seetõttu on oluline kinnitada positiivne NIPT tulemus ka diagnostilise lootevee uuringuga. 
NIPTIFY ei ole sobilik juhtudel, kui on:

Mosaiiksus – on loote geneetiline olukord, kus loote ühed rakud on terved, kuid teistel esineb kromosoomhaigus. Mosaiiksuse avastamine on viimaste aastate leid. Siiani ei osata öelda, kui sagedasti see looduses esineb ning millised on täpsed mehhanismid. Samuti on teada, et sagedasti areneb mosaiiksest lootest terve laps. Loote mosaiiksus on geenilaborile üks suurimaid väljakutseid täna ja tulevikus, sest NIPT analüüs ei pruugi mosaiikset loodet tuvastada.

Väikesed kõrvalekalded kromosoomides, kus ainult osa kromosoomist on normaalsest suuremas või väiksemas korduses. Neid nimetatakse mikrodeletsioonideks ja mikroduplikatsioonideks.

Monogeensed haigused ehk ühe-geeni-haigused jäävad NIPTIFY meetodiga nähtamatuks. Näiteks tsüstiline fibroos või fragiilse X-i sündroom.

NIPTIFY abil ei ole võimalik määrata sugukromosoomide anomaaliaid (välja arvatud Turneri sündroom).

Mitmikraseduse, raseduse ajal teadaoleva pahaloomulise kasvaja või varasema luuüdi transplantatsiooni korral ei saa samuti NIPTIFY testi teha.

Kaks põhjalikku eestikeelset ülevaateartiklit NIPTist, eetilistest aspektidest ja nõustamise põhimõtetest on ilmunud ajakirjas Eesti Arst. Üks aastal 2015 ja teine 2016. NIPTi põhimõte ei ole viimastel aastatel muutunud.

Miks NIPT ja NIPTIFY on siiski sõeltest?

Sarnaselt teistele NIPT testidele on NIPTIFY kõrge tundlikkusega sünnieelse testimise meetod, mis hindab kindlate kromosoomhaiguste esinemise riski lootel. NIPTIFY ei ole aga diagnostiline test, kuna see analüüsib loote tervist läbi raseda vereproovi. Ema ja loote DNA on vereproovis segunenud. Seetõttu jääb siiski võimalus ka vale-negatiivsetele või vale-positiivsetele tulemustele. Test võib anda valetulemusi erinevatel kliinilistel põhjustel (näiteks platsenta mosaiiksus, emal esinevad kromosoomianomaaliad või kasvajad) või rasedast mittesõltuvatel tehnilistel põhjustel.

Madala kromosoomhaiguse riskiga testi tulemus ei välista teisi arengulisi kõrvalekaldeid. NIPTIFY ei anna infot loote arengurikete kohta (näiteks aju või südame arengurikked, selgroo arengurikked, loote kasvuhäired jt). Selliste kõrvalkallete tuvastamiseks tehakse lootele ultraheli uuring.

Ainult NIPTIFY tulemuse põhjal ei tohiks võtta vastu otsust rasedus katkestada. Kõrge kromosoomhaiguse riski korral kinnitatakse tulemus veel ka invasiivse meetodiga (amniotsentees või koorionibiopsia). Naistearstid rõhutavad, et NIPTi tulemustest hoolimata peaks jätkama riiklike sõeluuringutega, sh ultraheli uuringutega.